I Õppekava mõiste.

Eriala: Teoreetiline ja arvutikeemia

Teaduskond: Füüsika-keemia

Instituut: Keemilise füüsika instituut, Tartu Ülikool

II Õppekava eesmärgid ja koht teaduses

II 1. Teoreetiline keemia moodustab kogu keemia metodoloogilise tuumiku. Arvutikeemia on suhteliselt noor kuid erakordselt kiiresti arenev teadusvaldkond, mida rakendatakse praktiliselt kõigis keemia harudes, alates keemilisest füüsikast ning lõpetades keemilise tehnoloogiaga. Lisaks fundamentaal- ning rakenduskeemiale tuginevad teoreetilise keemia põhimõistetele ka paljud interdistsiplinaarsed ja tehnoloogilised teadusharud (molekulaarbioloogia, insenergeneetika, ökoloogia ja keskkonnaseire, jne.).

II 2. Õppekava kindlustab järgmiste põhiliste teaduslike ning praktiliste eesmärkide lahendamise:

• süvateadmiste andmine teoreetilise keemia ning arvutikeemia põhivaldkondades (kvantkeemia, statistiline termodünaamika, aatomspektroskoopia, molekulaar-spektroskoopia, füüsikalised uurimismeetodid keemias, kvantitatiivsed struktuur-omadus sõltuvused (QSAR/QSPR), programmeerimiskeeled ning arvutite operatsioonisüsteemid);
• praktiliste oskuste arendamine tööks kaasaegse uurimisaparatuuriga, arvutitega ning vastava tarkvaraga;
• omandatud teadmiste ning oskuste loominguline rakendamine konkreetsete tehnoloogiliste, tehniliste, biomeditsiiniliste ning ökoloogiliste probleemide lahendamisel (uute katalüsaatorite väljatöötamine, fotoaktiivsete ravimpreparaatide molekulaaruuringud, mutageneesi molekulaarmehhanismi uuringud, tehnoloogiliste protsesside optimeerimine, uute ainete ja komplekssete materjalide omaduste ennustamine jne.);
• pedagoogilise kogemuse andmine õppetööks (kohustuslik doktorantidele).

II 3. Õppekava põhineb Tartu Ülikooli keemilise füüsika instituudi teoreetilise keemia õppetooli õppejõudude ja teadurite tegevusel. TÜ KFI teoreetilise keemia õppetooli juurde kuulub 1 õppejõud (1 korraline professor, keemiakandidaat (Ph.D) ja 3 spetsialisti (neist 1 filosoofiadoktor keemia alal, 1 keemiakandidaat ja 1 keemiamagister).

II 4. Uurimisgrupi teadustulemused

Viimase viie aasta jooksul on avaldatud või avaldamisel rahvusvahelistes CC refereeritavates teadusajakirjades ning välismaistes monograafiates järgmised olulisemad tööd:

1. H. Kuura and M. Karelson,

Differential-Conductometric Study of the Urea Addition Effects on the Structure of Aqueous and Non-Aqueous Electrolyte Solutions,

Org. React., 31, 29-34 (1993).

2. T. Sepp and M. Karelson,

Primary Salt Effect on Acid-Base Equilibria in Aqueous Strong Acid Solutions,

Org. React., 31, 35-42 (1993).

3. A.R. Katritzky, K. Yannakopoulou, P. Barczynski, M. Szafran, M.M. Karelson,

Ionization and Conductivity of N-(Aminoalkyl)benzotriazoles in Nitromethane,

Org. React., 31, 101-104 (1993).

4. M. Karelson, T. Tamm, and M.C. Zerner,

Multicavity Reaction Field Method for the Solvent Effect Description in Flexible Molecular Systems,

J. Phys. Chem., 97, 11901-11907 (1993).

5. M. Szafran, M.M. Karelson, A.R. Katritzky, J. Koput, and M.C. Zerner,

Reconsideration of Solvent Effects Calculated by Semiempirical Quantum Chemical Methods

J. Comput. Chem., 14, 371-377 (1993).

6. P. Oksman, G. Fajer, K. Pihlaja, and M. Karelson,

Electron Impact Ionization Mass Spectrometry and Intramolecular Cyclization in 2-Substituted Pyrimid(3H)ones,

J. Am. Soc. Mass Spectrom., 5, 113-119 (1994).

7. A.R. Katritzky, E.S. Ignatchenko, R.A. Barcock, V.S. Lobanov, and M. Karelson

Prediction of Gas Chromatographic Retention Times and Response Factors using a General QSPR Treatment,

Anal. Chem. 11, 1799-1807 (1994).

8. R. Murugan, M.P. Grendze, J.E. Toomey, Jr., A.R. Katritzky, V.S. Lobanov, P. Rachwal, and M. Karelson,

Predicting physical properties from molecular structure,

CHEMTECH, 24, 17-23 (1994).

9. M. Karelson and M.C. Zerner,

A Comparative Semiempirical Study of Pyrrole and Phosphole Oligomers,

Chem. Phys. Lett., 224, 213-218 (1994).

10. M. Karelson and A.R. Katritzky,

AM1 and MNDO Self-Consistent Reaction Field Calculations of Substituent Effects in Different Dielectric Media,

ACH Models in Chemistry, 131, (3-4) 415-433 (1994).

11. G.H.F. Diercksen, M. Karelson, T.Tamm and M.C. Zerner

Multicavity SCRF Calculation of the Ionic Hydration,

Int. J. Quant. Chem., 28S, 339-3(1994).

12. U. Maran, T.A. Pakkanen and M. Karelson,

A Semiempirical Study of the Solvent Effect on the Menshutkin Reaction,

J. Chem. Soc. Perkin Trans. 2, 741-748 (1994).

13. M. Karelson, K Pihlaja, T.Tamm, A. Uri, and M.C. Zerner

UV-visible spectra of some nitro-substituted porphyrins

J. Photochem. and Photobiol. A: Chemistry, 85, 119-126 (1995).

14. T.Jürimäe, M. Strandberg, M. Karelson, and J-L. Calais

A Semiempirical Study of Heterocycle Oligomers and Polymers in Different Dielectric Media

Int. J. Quant. Chem. 54, 369-379 (1995).

15. A.R. Katritzky, V. Lobanov, and M. Karelson,

QSPR: The Correlation and Quantitative Prediction of Chemical and Physical Properties from Structure,

Chem. Soc. Revs., 24, 279-287 (1995).

16. A.R. Katritzky, M. Karelson and A.P. Wells

Aromaticity as a Quantitative Concept. 6. Aromaticity Variation with Molecular Environment

J. Org. Chem., 61, 1619-1623 (1996).

17. M. Karelson, V.S. Lobanov, and A.R. Katritzky

Quantum-Chemical Descriptors in QSAR/QSPR Studies

Chem. Rev., 96, 1027-1043 (1996).

18. M. Karelson, U. Maran, and A.R. Katritzky

Theoretical Study of the Keto-Enol Tautomerism in Aqueous Solutions

Tetrahedron, 52, 11325-11328 (1996).

19. A.R. Katritzky, P. Rachwal, K.W. Law, M. Karelson, and V.S. Lobanov

Prediction of Polymer Glass Transition Temperatures Using a General Quantitative Structure-Property Relationship Treatment

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 36, 879-884 (1996).

20. P. Huibers, V.S. Lobanov, D.O. Shah, and M. Karelson

Prediction of Critical Micelle Concentration Using a General Quantitative Structure-Property Relationship Approach. I. Nonionic Surfactants.

Langmuir, 12, 1462-1470 (1996).

21. A.R. Katritzky, Lan Mu, V.S. Lobanov and M. Karelson

Correlation of Boiling Points with Molecular Structure. I A Training Set of 298 Diverse Organics and a Test Set of 9 Simple Inorganics,

J. Phys. Chem., 100, 10400-10407 (1996).

22. J. Leis, K. Pihlaja, and M. Karelson

Synthesis of 1-Phenyl-2,4-Dimethylphosphole, the Dimer of 1-Phenyl-3,4-Dimethylphosphole-1-Oxide and 1-Phenyl-3,4-Dimethyl-2,5-Dihydrophosphole-1-Oxide

Zh. Org. Khim., 32, 446-448 (1996).

23. A.R. Katritzky, V.S. Lobanov, M. Karelson, R. Murugan, M.P. Grendze, and J.E. Toomey,

Comprehensive Descriptors for Structural and Statistical Analysis, 1. Correlations Between Structure and Physical Properties of Pyridines,

Rev. Roum. Chim., 41, 851-867 (1996).

24. U. Maran, M. Karelson, and A.R. Katritzky

A Comparative AM1 and Ab Initio Study of the Intramolecular Proton Transfer in Tautomeric Organic Compounds,

Int. J. Quant. Chem., 23S, 41-49 (1996).

25. A.R. Katritzky, P.A. Shipkova, M. Qi, D. Nichols, R.D. Burton, C.H. Watson, J.R. Eyler, T.Tamm, M.C. Zerner and M.Karelson

Study of Radical Merostabilization by Electrospray FTICR/MS

J. Am. Chem. Soc. 118, 11905-11911 (1996).

26. M. Karelson

Use of Semiempirical Quantum-Chemical Molecular Descriptors in QSAR/QSPR

Abstr. Pap. Am. Chem. Soc., 211, 154-COMP (1996).

27. P.D.T. Huibers, V.S. Lobanov, D.O. Shah, A.R. Katritzky, M. Karelson

Predicting Surfactant Critical Micelle Concentration from Structure

Abstr. Pap. Am. Chem. Soc., 212, 42-COLL (1996).

28. A.R. Katritzky, L. Mu, M. Karelson

A QSPR Study of the Solubility of Gases and Vapors in Water

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 36, 1162-1168 (1996).

29. P. Huibers, A.R. Katritzky, V.S. Lobanov, D.O. Shah, and M. Karelson

Prediction of Critical Micelle Concentration Using a General Quantitative Structure-Property Relationship Approach. I. Anionic Surfactants.

J.Colloid Interf. Sci., 187, 113-120 (1997).

30. A.R. Katritzky, M. Karelson and V.S. Lobanov

QSPR as a means of predicting and understanding chemical and physical properties in terms of structure

Pure & Appl. Chem., 69 , 246-248 (1997).

31. U. Maran, T.A. Pakkanen, and M. Karelson

An ab initio Study of the Menshutkin Reaction

J. Mol. Struct. (THEOCHEM), 397 , 263-272 (1997).

32. A.R. Katritzky, Lan Mu, and M. Karelson

QSPR Treatment of Unified Solvent Polarity Scale

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 37 , 756-762 (1997).

33. A.R. Katritzky, U. Maran, M. Karelson, V.S. Lobanov

Prediction of Melting Points for the Substituted Benzenes

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 37 , 913-919 (1997).

34. M. Karelson

Quantum Chemical Treatment of Molecules in Condensed Disordered Media,

Adv. Quant. Chem., 28 , 142-159 (1997).

35. J. Karwowski and M. Karelson (Eds.)

Recent Advances in Computational Quantum Chemistry,

Adv. Quant. Chem., vol. 28, Academic Press, New York, 1997.

36. M.Karelson and G.H.F. Diercksen

Models for Simulating Molecular Properties in Condensed Systems,

in: "Problem Solving in Computational Molecular Science: Molecules in Different Environments", S. Wilson and G.H.F. Diercksen (Eds.), Kluwer Academic Publ., Dordrecht, 1997, 215-248.

37. M.Karelson

Molecular Properties and Spectra in Solution

in: "Problem Solving in Computational Molecular Science: Molecules in Different Environments", S. Wilson and G.H.F. Diercksen (Eds.), Kluwer Academic Publ., Dordrecht, 1997, 353-387.

38. A.R. Katritzky, V.S. Lobanov, and M. Karelson

Normal Boiling Points for Organic Compounds: Correlation and Prediction by a Quantitative Structure-Property Relationship

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 38, 28-41 (1998).

39. K. Sak, M. Karelson, and J. Järv

Quantum Chemical Modelling of the Effect of Proline Residues on Peptide Conformation

Int J. Quant. Chem., 66, 391-396 (1998).

39. A.R. Katritzky, Lan Mu, and M. Karelson

Relationships of Critical Temperatures to Calculated Molecular Properties

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 38, 293-299 (1998).

40. A.R. Katritzky, S. Sild, V. Lobanov, and M. Karelson

Quantitative Structure-Property Relationship (QSPR) Correlation of Glass Transition Temperatures of High Molecular Weight Polymers

J. Chem. Inf. Comput. Sci., 38, 300-304 (1998).

41. A.R. Katritzky, R.D. Burton, Ming Qi, P.A. Shipkova, C.H. Watson, Z. Dega-Szafran, J.R. Eyler, M. Karelson, U. Maran, and M.C. Zerner

Fourier transform ion cyclotron resonance mass spectrometry and theoretical studies of gas phase SN2 nucleophilic substitution reactions at sp3-carbon atoms

J. Chem. Soc. Perkin Trans. 2, 825-834 (1998).

42. U. Maran, A.R. Katritzky, and M. Karelson

Theoretical study of aminoalkylation in the Mannich reaction of furan with methyleneimminium salt

Int. J. Quant. Chem. 67, 359-366 (1998).

43. J. Leis, K. D. Klika, and M. Karelson

Solvent Polarity Effects on the E/Z Conformational Equilibrium of N-1-Naphthylamides

Tetrahedron, 54, 7497-7504 (1998).

44. J. Leis, G.P. Schiemenz, and M. Karelson

Stereochemistry of Arylamides. 1. NMR Spectra of Some N-(1-Naphthyl)amides

ACH Models in Chemistry, 135, 157-171 (1998).

45. J. Leis, U. Maran, G.P. Schiemenz, and M. Karelson

Stereochemistry of Arylamides. 2. AM1 SCF and SCRF Quantum-Chemical Modelling of Some N-(1-Naphthyl)amides

ACH Models in Chemistry, 135, 173-181 (1998).

46. M.C. Menziani, P.G. De Benedetti, and M. Karelson

Theoretical Descriptors in Quantitative Structure-Affinity and Selectivity Relationship Study of Potent N4-Substituted Arylpiperazine 5-HT1_A Receptor Antagonists

Bioorg. & Med. Chem., 6, 535-550 (1998).

47. A.R. Katritzky, P.A. Shipkova, M. Qi, R.D. Burton, C.H. Watson, J.R. Eyler, and M.Karelson

Cation tagging for monitoring gas phase reactions. Electrospray FTICR/MS study of ester pyrolysis

Int. J. Mass Spectr. Ion Proc., 175, 149-157 (1998)

Viimase viie aasta jooksul on kaitstud prof. M. Karelsoni juhendamisel kaitstud 4 doktoriväitekirja (T. Tamm, keemiadoktor 1993, V.S. Lobanov, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal, 1995, Mu Lan, filosoofiadoktor keemia alal (Florida Ülikoolis), 1996, U. Maran, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal, 1997 ) ja 6 magistritööd.

II 5. Tartu Ülikooli keemilise füüsika instituudi teoreetilise keemia õppetooli teaduskvalifikatsioon teoreetilise ja arvutikeemia alal:

• Korraline professor, keemiakandidaat M. Karelson (vt. lisatud CV);
• International Society of Quantum Biology and Quantum Pharmacology, tegevliige;
• Toimetuse liige, International Journal of Quantum Chemistry (New York), Organic Reactivity; Eesti TA Toimetised (Keemia)
• Eesti rahvuslik esindaja, European Cooperation in Scientific and Technical Research (COST);
• Euroopa Teadus- ja Tehnikaalase koostööprogrammi "Theory and Modelling in Chemistry" juhtimiskomitee (Management Committee) liige,
• Tartu Teaduspargi nõukogu esimees;
• Florida Ülikooli adjunktprofessor;
• Honorary Fellow, Florida Center of Heterocyclic Compounds;
• Külalisprofessor järgmistes õppe- ja uurimisasutustes:
  Kieli Ülikool (Saksamaa); Max Plancki Astrofüüsika Instituut (Saksamaa), Oxfordi Ülikool (Inglismaa), Uppsala Ülikool (Sweden), Turku ja Joensuu ülikoolid (Soome), NATO Advanced Study Institute (Bad Windsheim, Germany) jne. Loengud ca 20 muus asutuses;
• Retserent, The Journal of Physical Chemistry, Journal of Organic Chemistry, Journal of the American Chemical Society, International Journal of Quantum Chemistry, Tetrahedron j.t.;
• ca 130 publikatsiooni autor või kaasautor, s.h. 3 monograafia kaasautor.

III Õpingute sisu ja korraldus

III 1. Magistri õppekava kogumaht on 80 AP: sellest kuulub akadeemilise hariduse andmisele 40 AP ning konkreetsele teadustööle etteantud uurimisvaldkonnas 40 AP. Selle aja joksul peab õppur saama hariduse kohustuslikes (vt. allpool) õppeainetes, läbima vähemalt kaks valikainet, koguma faktilise materjali ja vormistama väitekirja, publitseerima selleks nõutava hulga artikleid rahvusvahelise levikuga retsenseeritavates ajakirjades. Doktoriõppe maht on 160 AP, sellest 40 kulub akadeemilisele haridusele ja 120 AP doktoritöö teostamisele ja vormistamisele. Magistriõppe ja doktoriõppe korraldus on reguleeritud TÜ rektori käskkirjadega ja TÜ nõukogu otsusega (30.06.1995.a)

III 2. Kohustuslikeks õppeaineteks on eriala, füüsikaline keemia ning füüsikalised uurimismeetodid keemias. Valida võib kõigi keemia-alaste valikainete vahel. Kohustuslikele keemia üldainetele on magistriõppes eraldatatud kuni 50% akadeemilise hariduse ajast, valikainetele ja iseseisvale tööle - kuni 50% ajast. Õppetöö vormideks on loengud, seminarid, iseseisev töö kirjandusega ning praktilised laboratoorsed tööd ja töö arvutitega. Olulised on olnud ja on välisstazeerimised EC TEMPUS (PHARE) JEP (JEP 06125, JEP 11212) ja TEMPUS IMG raames, NATO programmides, Eesti - Saksa (BMFT) koostööleppe ja kahepoolsete kokkulepete (Florida Ülikool) alusel. Keskmised õppeperioodid TEMPUS JEP programmides on olnud ca 5 kuud, TEMPUS IMG programmides - 2-4 kuud.

III 3. Üldist haridusalust arendavate ainete (võõrkeeled, filosoofia, kunstiajalugu, teoloogia, ökonoomika jne.) osakaal on kuni 10% akadeemilisele haridusele pühendatud õppeajast.

III 4. Õppekirjandus ja põhilised teadusajakirjad on kättesaadavad Tartu Ülikooli Teaduslikust Raaamatukogust, Eesti TA Raamatukogust ja Tartu Ülikooli keemiaosakonna raamatukogust. Alates 1993.a. on nii õppekirjanduse kui ka teadusajakirjade tellimiseks kasutatud EC Tempus JEP 06125 ja 11280 programmide summasid (ca 60000 ECU).

III 5. Õppuri tööd hindab vahetult tema juhendaja ning kord aastas osakonna nõukogu. Õpingud loetakse edukalt sooritatuks, kui on saadud akadeemiline haridus ning kaitstud nõuetele vastav väitekiri.

III 6. Õppurid peavad esinema üks kord semestris kas instituudi või õppetooli seminaris, kus antakse hinnang tema jooksvale tööle.

IV Teadustöö tingimused (infrastruktuur)

IV 1. Tartu Ülikooli Keemilise füüsika instituudis on välja arendamisel kraadiõppeks vajalik eksperimentaalne baas ja arvutivõrk. Arvutivõrgu põhikomponentideks on kaasaegsed suure produktiivsusega tööjaamad (PowerIndigo2, IBM RISC/6000 Series tööjaamad 25T ja 3AT, Iris Indigo 2; Sun Sparc tööjaamad 5 ja 7). Arvutivõrgu lisatöökohtadeks on mitmed PC 486 ja 586 personaalarvutid (15tk). Interneti kaudu on võimalik kasutada suure efektiivsusega arvuteid, nii Eestis (Eesti TA KBFI), kui ka reas teaduslikes institutsioonides üle maailma (Florida Ülikool (USA), Max-Plancki Astrofüüsika Instituut (Saksamaa) jne). Instituudil on Bruker AC200P FT NMR spektromeeter, FT IR spektromeeter, Lambda jt UV/VIS spektromeetrid, 2 ioonkromatograafi, 3 HPLC kompleksi, GC-MS (Varian, Magnum), GC (Nordian), radioaktiivse kiirguse loendurite kompleks, mittevesilahustes tiitrimise kompleksid jne. Enamik eksperimente ja arvutusi on võimalik sooritada kohapeal Tartus või siis Tallinnas ETA KBFI juures (viimasega on ühine üks TÜ KFI õppetool).

IV 2. Intensiivne teaduslik koostöö paljude juhtivate teadusasutustega üle maailma (vt. VI 1.) võimaldab süstemaatiliselt planeerida töövisiite nendesse asutustesse ning vastavalt parandada nende ettevalmistust. Mitmed institutsioonid, kellega toimib intensiivne koostöö (Florida Ülikool, Princetoni Ülikool, Oxfordi Ülikool, Uppsala Ülikool, Max-Plancki Astrofüüsika Instituut (Saksamaa), Kieli Ülikool, jne.) on maailma juhtivateks teaduskeskusteks teoreetilise ja arvutikeemia alal. Käesoleval ajal osaleb keemilise füüsika instituudi teoreetilise keemia õppetool EC TEMPUS JEP 11280 programmis. 1993.-1998. oli õppetooli kraadiõppurite välisõpingute maht ca 90 inimkuud.

IV 3. Interneti kaudu on kättesaadav kogu arvutivõrkudes liikuv keemiaalane teave. Teaduskirjandusega varustatus on piisav (vt. p. III 4.).

IV 4. Aastail 1993-1998 on saadud järgmised ülikoolivälised toetused:

• ETF grantid 1993 - 1998 ca 950 000 EEK
• ISF grantid 3000 USD
• EC Fellowship 1993-1994 - 7900 ECU (ca 125 000 EEK)
• Volkswagen Stiftungi grant (koostöös Kieli Ülikooliga) 1993-1996
• 98 000 DEM
• NSF grant (koostöös Florida Ülikooliga) 1993-1997 263 000 USD
• CIMO (Soome) Studentships 1993-1994 - 57600 FIM
• Saksa Valitsuse (BMFT) grant 1995-1997 (ca 100 000 DEM)
• Saksa Valitsuse (BMFT) grant 1998-2001 (ca 100 000 DEM)
• EC COST Action D3 grant 1995-1999 (ca 100 000 ECU)

Kaalukas osa ülalmainitust kulub kraadiõppe arendamiseks.

IV 5. Õppetooli materiaalseks arendamiseks on konkreetne kava, mis tugineb konkreetsetele kodu- ja välismaistele finantseeringutele, ja on kooskõlas TÜ ning TÜ FK teaduskonna arengukavadega.

V Teadustöö juhendamine.

V 1. Teadustöö ja kraadiõppe peamiseks juhendajaks ning vastutajaks on korraline professor, õppetooli juhataja. Lisaks sellele võivad vastavalt uurimistemaatikale juhendamises osaleda teised instituudi õppejõud või teadurid.

V 2. Juhendaja valib konkreetse uurimisteema, pidades silmas juba väljaarendatud teadussuundi, aga ka rahvusliku haridussüsteemi ja rahvamajanduse vajadusi. Juhendaja annab aru kraaditaotlejate tegevusest osakonna nõukogule.

V 3. Uurimistegevuseks vajalikke ressursse käsutab harilikult juhendaja. Olemasolevate ressursside jaotus ja kasutusviis planeeritakse vastavalt käimasolevate projektide ning väitekirjade vajadustele.

V 4. Juhendamine on korralise professori tööalane kohustus. Reeglina on juhendaja ka doktorandi töö kaasautoriks, osaledes probleemi püstitamise ning tulemuste interpreteerimise juures. Konkreetse teaduspublikatsiooni korral määrab autorluse või kaasautorluse iga osaleja isiklik panus.

V 5. Juhendaja tegevuse hindamise aluseks on juhendatavate edukas ja tähtaegne väitekirjade kaitsmine. Juhendaja tegevuse tulemuslikkust analüüsib osakonna nõukogu.

VI Teadusalane koostöö.

VI 1. Õppetoolil on intensiivne teadusalane koostõõ maailma juhtivate keskustega teoreetilise keemia, arvutikeemia, keemilise füüsika ning füüsikalise orgaanilise keemia alal USA-s, Saksamaal, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Hispaanias, Itaalias ja mujal. Alljärgnevalt on toodud nende põhiline loetelu.

• Florida Ülikool (prof. A.R. Katritzky, prof. M.C. Zerner)
• Princetoni Ülikool (prof. J. Fresco)
• Missouri Ülikool (prof. A. Holder)
• Wright State University (prof. P. Seybold)
• Oxfordi Ülikool (prof. W.G. Richards)
• Londoni Imperial College of Science and Medicine (prof. H.S. Rzepa)
• Uppsala Ülikool (prof. O. Tapia)
• Kieli Ülikool (prof. G.P. Schiemenz)
• Max-Plancki Astrofüüsika Instituut (prof. G.H.F. Diercksen)
• Hannoveri Ülikool (prof. K. Jug)
• Madridi Alcala de Henarese Ülikool (prof. F. Gago)
• Modena Ülikool (prof. P. De Benedetti))
• Turku Ülikool (prof. K. Pihlaja)
• Joensuu Ülikool (prof. T.A. Pakkanen)
• Varssavi Ülikool (prof. T.M. Krygowski)
• A. Mickiewiczi Ülikool, Poznan, (prof. M. Szafran)
• N. Copernicuse Ülikool, Torun (prof. J. Karwowski)
• 3M Laboratories (Dr. K.W. Law)
• Reilly Industries Laboratories (Dr. M. Grendze)
• Velsicol Chemical Corporation (Dr. W.F. Gum, Dr. W. McConnell).

Kõigi loetletud institutsioonidega on kas ühised teaduspublikatsioonid rahvusvahelise levikuga ajakirjades või ühised grantid või grantitaotlused rahvusvahelistele ja välismaistele organisatsioonidele.

VI 2. Õppetooli ülikooliväline koostöö on avaldunud järgmistes vormides:

• ühispublikatsioonid
• ühisgrantid
• ühine teaduskonverentside ja nõupidamiste korraldamine
• vastastikused töövisiidid

VI 3. ülikoolivälise koostöö raames on viimase viie aasta jooksul avaldatud ca 40 teaduspublikatsiooni rahvusvahelise levikuga retsenseeritavates ajakirjades. Viimaste aastate jooksul, mil alustati tööd kraadiõppega vastloodud õppetooli juures, on rahvusvahelisi sidemeid efektiivselt kasutatud õppetöö kvaliteedi tõstmiseks nii materiaalsete ressursside saamise kui ka kraaditaotlejate töövisiitide näol teistesse õppeasutustesse.

VI 4. Vastatikuse hindamise põhikriteeriumiks on tehtava teadustöö kvaliteet (publikatsioonide sisukus ning arv, grantitaotluste edukus, teaduskraadide hindamine).

VI 5. Võimalikud Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli kraadiõppe hindajad:

• akdeemik E. Lippmaa, KBFI
• emeriitprofessor N. Kristoffel, Tartu Ülikool
• professor M. Hotokka, Åbo Akademi (Soome)
• professor O. Goscinski, Uppsala Ülikool (Rootsi)
• professor V. Smith, Guelphi Ülikool (Canada)

VII Kraadiõppe tulemuslikkus.

VII 1. Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetoolis alustati kraadiõpet selle loomise järel 1992. aasta septembris. Siiani on kaitstud 3 doktoritööd ning 6 magistritööd (kõik tähtaegselt). Doktoriõpet läbib praegu 4 kraaditaotlejat (T. Jürimäe, A. Perkson, S. Sild, T. Tamm) ja magistriõpet 1 kraaditaotleja (A. Lomaka). Kõigi kaitstud väitekirjade ning kraaditaotlejate teaduslikuks juhendajaks on prof. M. Karelson.

Kraadi on kaitsnud:

1. Toomas Tamm (sünd. 10.10.1965.), keemiadoktor, kaitsnud 1993, praegu Tallinna Tehnikaülikooli anorgaanilise keemia korraline professor, aadress: Professor T. Tamm, TTÜ keemiateaduskond, Ehitajate tee 5 19086 Tallinn).
2. Victor S. Lobanov (sünd. 10.10.1965.), filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal, kaitsnud 1995, praegu kompanii 3D Pharmaceuticals (Philadelphia, USA)projektijuht, aadress: Dr. V.S. Lobanov, Department of Chemistry, University of Florida, Gainesville, FL 32611, U.S.A.).
3. Uko Maran (sünd. 01.05.1966.), filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal, kaitsnud 1997, praegu Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli järeldoktor, aadress: Dr. U. Maran, EE 2400 Tartu, Jakobi 2.
4. Uko Maran (sünd. 01.05.1966.), keemiamagister, kaitsnud 1993, praegu Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli järeldoktor, aadress: U. Maran, EE 2400 Tartu, Jakobi 2.
5. Kalju Kahn (sünd. 09.01.1970.), keemiamagister, kaitsnud 1994, praegu Kalifornia Ülikooli (USA) järeldoktor, aadress: K. Kahn, Department of Chemistry & Biochemistry, University of California at Santa Barbara, Santa Barbara, CA 93106 U.S.A.).
6. Jaan Leis (sünd. 03.03.1967.), keemiamagister, kaitsnud 1994, praegu Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli teadur, aadress: J. Leis, EE 2400 Tartu, Jakobi tn. 2.
7. Tiit Jürimäe (sünd. 19.06.1967.), keemiamagister, kaitsnud 1995, praegu Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli doktorant, aadress: T. Jürimäe, EE 2400 Tartu, Jakobi tn. 2.
8. Sulev Sild (sünd. 26.02.1974.), keemiamagister, kaitsnud 1998., praegu Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli doktorant, aadress: S. Sild, EE 2400 Tartu, Jakobi tn. 2.
9. Tarmo Tamm (sünd. 31.07.1974.), keemiamagister, kaitsnud 1998., praegu Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetooli ja füüsikalise keemia õppetooli ühine doktorant, aadress: T. Tamm, EE 2400 Tartu, Jakobi tn. 2.

VII 2. Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ametlik hinnang (1992) prof. M. Karelsoni uurimisgrupi tööle oli igati positiivne.

VII 3. Alates kraadiõppe algusest on olnud 1-2 CC publikatsiooni kraaditaotleja kohta aastas. Viimas 5 aasta jooksul on olnud ca 10 CC publikatsiooni õppejõu kohta aastas.

VII 4. Tartu Ülikooli teoreetilise keemia õppetool on osalenud 4 rahvusvahelise konverentsi organiseerimisel (I ja II CODESSA Meeting, Florida, 1994 ja 1995; Recent Advances in Computational Quantum Chemistry, München, 30-31 March 1996; NATO Advanced Study Institute in Physics, Bad Windsheim, 11-22 August 1996).

VII 5. Viimase kahe aasta jooksul on õppetooli kraaditaotlejad osalenud 10 rahvusvahelisel konverentsil (Sanibel Symposia 1996, 1997 Bad Windsheim 1996, Helsinki 1997, Uppsala 1996, Linz 1996, Tallinn 1997, Tartu 1996, 1998) .

Tartu Ülikooli keemilise füüsika instituudi
teoreetilise keemia õppetooli juhataja, korraline professor M. Karelson

17.09.1998.